ITSPEA blogi

Mis on copyleft ? "Copyleft" on meetod, mille puhul on programm (või mõni mu töö) vaba ja selle muudatused ja laiendused on samuti vabad. Meetodid on jaotatud neljaks: GNU GPL ( GNU General Public License) GNU litsents on loodud tarkvarade või muude sarnaste tööde jaoks. Enamus tarkvaradel jt töödel on kasutusel litsentsid, mis takistavad esialgse töö jagamist või muutmist. GNU GPL on loodud selleks, et tehtud tööd saaks jagada ja muuta ning nendele omakorda kandub edasi GNU GPL litsents. Näide: R programmeeriskeel ja tarkvara Tuntud programmeerimiskeel on loodud GNU litsentsi all. Kasutajate poolt loodud paketid on erinevate litsentside all, mis on välja toodud siin . AGPL ( Affero General Public License) AGPL on loodud programmidele, mis on planeeritud kasutamiseks serverites. Litsents tagab, et ka muudetud versioonidel on lähtekood avalikustatud. Näide: EDX Edx on tuntud MOOC keskkond, mis kasutab nii AGPL kui ka Apache litsentse . EDX teeb koostööd maailma parimate ülikoo...

 "The case for copyright reform" ülevaade Tutvusin 2012. a välja antud autoriõiguste teemalise  kirjateosega ja esitan 2.peatükis välja toodud punktid: Moraaliõiguste muutumatus             Autorid arvavad, et see punkt ei peaks muutuma. Teose autor jääb autoriks. Arvan, et see on igati mõistlik otsus, mille alternatiivi ausalt öeldes ette ei kujutakski. Intellektuaalomandi (IO) tasuta jagamine mitteärilisel eesmärgil          Autorid arvavad, et juhul kui IO jagamine pole tehtud ärilisel eesmärgil, siis võiks see olla lubatud. Eraldi on välja toodud, et P2P failide jagamine võiks olla legaalne. Tänaseni pole see muutunud ja failide jagamine on ikka veel illegaalne. Arvan, et selline idee on väga teretulnud just selletõttu, et ilma taolise võimaluseta pole võimalik inimestel ligipääseda kogu maailmas tehtud filmidele, sarjadele, muusikale jne, mis ju aga võiks olla Interneti peaeesmärk. Autoriõiguse kehtimine 20 aast...

Võrgusuhtluse 10 käsku Kõige rohkem kõnetab mind punkt "Jaga oma teadmisi" Virginia Shea 10 käsust. Viimasel ajal on mulle silma hakanud inimeste kärsitus inimeste küsimuste suhtes. Sageli on näha, et kui küsimus on kellegi jaoks liiga lihtne (labane), siis järgneb sellele kas solvav või sarkastiline vastus küsija pihta. Sellist käitumist ma õigeks ei pea, sest lapsest peale õpetatud loosung, et küsija suu pihta ei lööda, võiks kehtida ka internetis. Arvan, et on väga lihtne sellisel hetkel jätta taolisele küsimusele jätta vastamata ja oma päevaga edasi liikuda. Koht, kus mulle selline aspekt enim silma hakkas oli Facebooki grupis "Finantsvabadus". Kuigi liitusin sellega alles hiljuti, siis hakkas see mulle kohe silma ja häirima. Teadaolevalt on hetkel investeerimismaailm väga populaarne ja üha enam inimesi tahab selle teemaga kursis olla, mis omakorda toob kaasa selle, et algajad investorid ja juba kogenumad satuvad ühtekokku. Selge on see, et ühesuguseis küsimusi ...

 Eesti infoühiskonna arengukava 1. Kõige enam realiseerunud visioonipunkt Koheselt jäi silma punkt e-residentsuse kohta, sest selline võimalus on olemas ja töötab : Eesti kui arenenud infoühiskonnaga riigi maine levitamiseks pakub Eesti esimese riigina maailmas virtuaalset residentsust E-residentsuse võimalus loodi juba 2014. aastal ja tänaseks on e-residente umbes 80 000 174 riigist. E-residendid on loonud üle 16500 ettevõtte ja toonud Eestile otsest majanduslikku tulu 54 miljonit eurot. E-Eesti maineuuringus selgus, et e-residentsus on üks tuntuimaid digiteenustest välismaalaste seas. Kasutatud allikad: https://e-resident.gov.ee/eesti/statistika/ https://www.eas.ee/e-eesti-maineuuring-eesti-on-digitaalselt-maailma-arenenuim-riik/ 2. Kõige vähem realiseerunud visioonipunkt Kõige vähem realiseerunud punktina jäi peamiselt silma: Eesti keel on digitaalses maailmas elus ja arenev. Eesti keele tehnoloogia abil saab kasutada igapäevaseadmeid ja e-teenuseid  Loomulikult pole eest...

  Kõige positiivsem mõjutegur Uue meedia positiivseima tegurina tooksin välja selle, et meedia pole enam ühepoolne. Kui kunagi saadi info allikast kätte ja võtsid selle teadmiseks, siis tänapäeval tänu sotsiaalmeediale, foorumitele, blogidele jne saab igaüks lisaks uue info saamisele ka oma mõtteid ise väljendada ja samuti tutvuda teiste mõtetega. See omakorda on ka väga tihedalt põimitud sellega, et inimesed saavad tänu uuele meediale suhelda ja tutvuda inimestega üle kogu maailma, mis annab neile võimaluse kujundada oma arvamust kuulates lugusid/arvamusi nendelt inimestelt, kes ei asu nendega samas poliitilises/geograafilises ruumis. Iga inimene, kes omab Internetti, saab (enamjaolt) täu  veebikataloogidele ja otsimootoritele väga lihtsalt  ligipääsu väga suurele kogusele infole.  Sealjuures ei ole tal enam ajalisi, rahalisi, geograafilisi ega poliitlisi piiranguid, mis tavameediale omased olid.  [1]  Siinkohal peab lootma, et Internet jõuab igasse maailm...

  1. Nähtus mis püsib siiani -  Domain Name System  Link pildile Domeeninimedesüsteem võeti kasutusele juba 80ndatel. Kuigi algset versiooni on tublisti täiendatud, siis on ta siiski ka tänapäeval kasutusel. Iga arvuti, mis oli kunagi ühendatud ARPANETi võrku omas "aadressi" ehk numbritejada (IP aadress), mille abil kasutajad said arvutiga ühenduda ja ligi pääseda informatsioonile, mis arvutis oli. Aga aastate möödudes arvutite hulk suurenes ja seega ka aadressite hulk suurenes ning tekkis vajadus paremale süsteemile, kuidas neid aadresseid hallata. [1] 1983. aastal Paul Mockapetris pakkus lahendusena välja Domain Name System lahenduse. Ta pakkus välja, et domeeninimi peaks sisaldama nime ja kategooriat (nt nimi - business ja kategooria company). 1985. aastal loodi ka esimesed 7 kategooriat : .com : "commercial" .org : "organisation" mittetulundusühingutele .net : "network" .int : ."international .edu : "education" .gov : "gov...

1990ndad -TamaGotchi Allikas: https://ontheaside.com/culture/the-original-1997-tamagotchi-is-about-to-get-a-re-release/ Olles ise 90ndate laps, siis minu jaoks kõige meeldejäävam kokkupuude tehnoloogiaga sellest ajast oli hetk, kui sain kätte oma esimese Tamagotchi.  Tamagotchi loodi 1996. aastal  Akihiro Yokoi ja  Aki Maita  poolt ja seda on tänaseks päevaks müüdud juba 80 miljonit eksemplari. Selle seadme loomise ajendiks peetakse üht reklaami, kus üks laps oli mures, et ei saa oma lemmiklooma reisile kaasa võtta. [1][2]  Tamagotchi mõte oli üles kasvatada ja hoolitseda oma lemmiklooma eest. Kuna algsel Tamagotchi versioonil paus-nuppu ei eksisteerinud, siis kandsid lapsed seda kaasas koolis ja pidid tegelema sellega ka öösiti. Seda võib pidada üheks esimeseks ülemaailmselt edukaks saanud tehnilise lahendusena, mis suutis luua emotsionaalse sideme inimese ja tehnika vahel. Lapsed said sellega ka oma esimese nägemuse sellest, kuidas tehnoloogia võib nende ...