Arvutid ja paragrahvid II - "copyleft"

Mis on copyleft ?

"Copyleft" on meetod, mille puhul on programm (või mõni mu töö) vaba ja selle muudatused ja laiendused on samuti vabad.

Meetodid on jaotatud neljaks:

GNU GPL (GNU General Public License)

GNU litsents on loodud tarkvarade või muude sarnaste tööde jaoks. Enamus tarkvaradel jt töödel on kasutusel litsentsid, mis takistavad esialgse töö jagamist või muutmist. GNU GPL on loodud selleks, et tehtud tööd saaks jagada ja muuta ning nendele omakorda kandub edasi GNU GPL litsents.

Näide: R programmeeriskeel ja tarkvara

Tuntud programmeerimiskeel on loodud GNU litsentsi all. Kasutajate poolt loodud paketid on erinevate litsentside all, mis on välja toodud siin.

AGPL (Affero General Public License)

AGPL on loodud programmidele, mis on planeeritud kasutamiseks serverites. Litsents tagab, et ka muudetud versioonidel on lähtekood avalikustatud.

Näide: EDX

Edx on tuntud MOOC keskkond, mis kasutab nii AGPL kui ka Apache litsentse. EDX teeb koostööd maailma parimate ülikoolide ja organisatsioonidega, et pakkuda parimaid kursusi inimestele. Enamik pakutavatest kursustest on tasuta (litsentsi taotlemisel peab vahel maksma tasu)

GNU LGPL (GNU Lesser General Public License)

Peamine erinevus GPLi ja LGPLi vahel on see, et LGPL litsentsi all olevat tööd saab kasutada ühe osana tööst, mis ei ole GPL litsentsi all.

NÄIDE: VLC Media player

VLC sai alguse 1996. aastal Prantsusmaal tudengiprojektina, kui tudengid soovisid vaadata televisionni oma arvutitelt. Selleks loodi Videolan projekti raames VLC meediamängija, millega töötavad tänapäeval arendajad 20 riigist.

FDL (GNU Free Documentation License)

FDL on loodud manuaalide vms dokumentide jaoks, et tagada kõigile vabadus neid kopeerida või jagada. Seda saab teha nii ärilistel kui mitteärilistel eesmärkidel.

Näide: Wikipedia

Enamik Wikipedia tekstidest ja piltidest on CC BY-SA ja GFDL litsentside all.

Kasutatud allikad:

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Teistmoodi IT

Image
Skyle Ipad https://cdn.shopify.com/s/files/1/1192/0390/products/skyle-for-ipad-pro-hardware-inclusive-technology-assistive-technology-631613_800x.jpg?v=1579606346 Liikumispuudega inimeste jaoks on Apple loonud Ipad Pro kontrollimiseks silmadega juhitava vahendi Skyle. Skyle loodi 2020. aasta jaanuaris ja annab võimaluse puudega inimestele kasutada oma silmade liikumist, et pääseda ligi kogu Apple Store-is pakutavatele äppidele. Seega on võimalik sotsiaalmeedias suhelda, videokõnesid teha, lugeda uudiseid, meelt lahutada jne.  Lisaks võimaldab Ipad kontrollida ka erinevaid kodus olevaid elektrilisi vahendeid (telekad, külmkapid, lambid) laadides selleks alla sobiva äpi ( Environmental Control via Environ ).  Skyle - i seadistamiseks on Ipadile vaja lisada ümber kaitsev ümbris ja kinnitada silmajälgija. Seejärel saab alustada kalibreerimist. Skyle eraldi laadimisjuhet ei vaja, saab oma toite otse Ipadist. Üheks plussiks saabki kindlasti lugeda seda, et Skyle on kerge ja mobiilne.  Skyle-
Read more

Kaks nähtust Interneti ajaloost

Image
  1. Nähtus mis püsib siiani -  Domain Name System  Link pildile Domeeninimedesüsteem võeti kasutusele juba 80ndatel. Kuigi algset versiooni on tublisti täiendatud, siis on ta siiski ka tänapäeval kasutusel. Iga arvuti, mis oli kunagi ühendatud ARPANETi võrku omas "aadressi" ehk numbritejada (IP aadress), mille abil kasutajad said arvutiga ühenduda ja ligi pääseda informatsioonile, mis arvutis oli. Aga aastate möödudes arvutite hulk suurenes ja seega ka aadressite hulk suurenes ning tekkis vajadus paremale süsteemile, kuidas neid aadresseid hallata. [1] 1983. aastal Paul Mockapetris pakkus lahendusena välja Domain Name System lahenduse. Ta pakkus välja, et domeeninimi peaks sisaldama nime ja kategooriat (nt nimi - business ja kategooria company). 1985. aastal loodi ka esimesed 7 kategooriat : .com : "commercial" .org : "organisation" mittetulundusühingutele .net : "network" .int : ."international .edu : "education" .gov : "gov
Read more