ITSPEA blogi

  Milline omadus eristab enim "proffi" sama eriala "käsitöölisest"? Arvan, et professionaali peamine tunnus on sügavad ja laiad teadmised oma erialast. IT maailmale üle kandes peaks professionaal omama kogemusi erinevate tehnoloogiatega ja tundma koodikirjutamise häid tavasid. [1] Samas on ka selge, et saada endale sügavaid ja laiu teadmisi erialast ei piisa ainult koolipingis omandatud teadmistest. Professionaaliks saab omandatud kogemustega reaalsete probleemide lahendamisel ja kogemuste saamisel, mida edaspidistes töödes kasutada.  Erialased laiad teadmised aitavad professionaalil leida probleemidele parimad ja kiireimad lahendused [2]. See omakorda loob väärtust säästetud ajast ja heast lahendusest.  Lisaks arvan, et oluline koht saamaks profiks on avatusel. Avatus uutele teadmistele/lahendustele kui ka avatus erinevatele inimestele (tiimikaaslaste arvamustele/teadmistele). Siinkohal võiks ka ära mainida, et lisaks teistelt teadmiste saamisele peaks olema ka ava

Mis on copyleft ? "Copyleft" on meetod, mille puhul on programm (või mõni mu töö) vaba ja selle muudatused ja laiendused on samuti vabad. Meetodid on jaotatud neljaks: GNU GPL ( GNU General Public License) GNU litsents on loodud tarkvarade või muude sarnaste tööde jaoks. Enamus tarkvaradel jt töödel on kasutusel litsentsid, mis takistavad esialgse töö jagamist või muutmist. GNU GPL on loodud selleks, et tehtud tööd saaks jagada ja muuta ning nendele omakorda kandub edasi GNU GPL litsents. Näide: R programmeeriskeel ja tarkvara Tuntud programmeerimiskeel on loodud GNU litsentsi all. Kasutajate poolt loodud paketid on erinevate litsentside all, mis on välja toodud siin . AGPL ( Affero General Public License) AGPL on loodud programmidele, mis on planeeritud kasutamiseks serverites. Litsents tagab, et ka muudetud versioonidel on lähtekood avalikustatud. Näide: EDX Edx on tuntud MOOC keskkond, mis kasutab nii AGPL kui ka Apache litsentse . EDX teeb koostööd maailma parimate ülikoo

 "The case for copyright reform" ülevaade Tutvusin 2012. a välja antud autoriõiguste teemalise  kirjateosega ja esitan 2.peatükis välja toodud punktid: Moraaliõiguste muutumatus             Autorid arvavad, et see punkt ei peaks muutuma. Teose autor jääb autoriks. Arvan, et see on igati mõistlik otsus, mille alternatiivi ausalt öeldes ette ei kujutakski. Intellektuaalomandi (IO) tasuta jagamine mitteärilisel eesmärgil          Autorid arvavad, et juhul kui IO jagamine pole tehtud ärilisel eesmärgil, siis võiks see olla lubatud. Eraldi on välja toodud, et P2P failide jagamine võiks olla legaalne. Tänaseni pole see muutunud ja failide jagamine on ikka veel illegaalne. Arvan, et selline idee on väga teretulnud just selletõttu, et ilma taolise võimaluseta pole võimalik inimestel ligipääseda kogu maailmas tehtud filmidele, sarjadele, muusikale jne, mis ju aga võiks olla Interneti peaeesmärk. Autoriõiguse kehtimine 20 aastat peale autori surma Autorid pakuvad välja, et autoriõigus

Võrgusuhtluse 10 käsku Kõige rohkem kõnetab mind punkt "Jaga oma teadmisi" Virginia Shea 10 käsust. Viimasel ajal on mulle silma hakanud inimeste kärsitus inimeste küsimuste suhtes. Sageli on näha, et kui küsimus on kellegi jaoks liiga lihtne (labane), siis järgneb sellele kas solvav või sarkastiline vastus küsija pihta. Sellist käitumist ma õigeks ei pea, sest lapsest peale õpetatud loosung, et küsija suu pihta ei lööda, võiks kehtida ka internetis. Arvan, et on väga lihtne sellisel hetkel jätta taolisele küsimusele jätta vastamata ja oma päevaga edasi liikuda. Koht, kus mulle selline aspekt enim silma hakkas oli Facebooki grupis "Finantsvabadus". Kuigi liitusin sellega alles hiljuti, siis hakkas see mulle kohe silma ja häirima. Teadaolevalt on hetkel investeerimismaailm väga populaarne ja üha enam inimesi tahab selle teemaga kursis olla, mis omakorda toob kaasa selle, et algajad investorid ja juba kogenumad satuvad ühtekokku. Selge on see, et ühesuguseis küsimusi