ITSPEA blogi

 Eesti infoühiskonna arengukava 1. Kõige enam realiseerunud visioonipunkt Koheselt jäi silma punkt e-residentsuse kohta, sest selline võimalus on olemas ja töötab : Eesti kui arenenud infoühiskonnaga riigi maine levitamiseks pakub Eesti esimese riigina maailmas virtuaalset residentsust E-residentsuse võimalus loodi juba 2014. aastal ja tänaseks on e-residente umbes 80 000 174 riigist. E-residendid on loonud üle 16500 ettevõtte ja toonud Eestile otsest majanduslikku tulu 54 miljonit eurot. E-Eesti maineuuringus selgus, et e-residentsus on üks tuntuimaid digiteenustest välismaalaste seas. Kasutatud allikad: https://e-resident.gov.ee/eesti/statistika/ https://www.eas.ee/e-eesti-maineuuring-eesti-on-digitaalselt-maailma-arenenuim-riik/ 2. Kõige vähem realiseerunud visioonipunkt Kõige vähem realiseerunud punktina jäi peamiselt silma: Eesti keel on digitaalses maailmas elus ja arenev. Eesti keele tehnoloogia abil saab kasutada igapäevaseadmeid ja e-teenuseid  Loomulikult pole eesti keel ai

  Kõige positiivsem mõjutegur Uue meedia positiivseima tegurina tooksin välja selle, et meedia pole enam ühepoolne. Kui kunagi saadi info allikast kätte ja võtsid selle teadmiseks, siis tänapäeval tänu sotsiaalmeediale, foorumitele, blogidele jne saab igaüks lisaks uue info saamisele ka oma mõtteid ise väljendada ja samuti tutvuda teiste mõtetega. See omakorda on ka väga tihedalt põimitud sellega, et inimesed saavad tänu uuele meediale suhelda ja tutvuda inimestega üle kogu maailma, mis annab neile võimaluse kujundada oma arvamust kuulates lugusid/arvamusi nendelt inimestelt, kes ei asu nendega samas poliitilises/geograafilises ruumis. Iga inimene, kes omab Internetti, saab (enamjaolt) täu  veebikataloogidele ja otsimootoritele väga lihtsalt  ligipääsu väga suurele kogusele infole.  Sealjuures ei ole tal enam ajalisi, rahalisi, geograafilisi ega poliitlisi piiranguid, mis tavameediale omased olid.  [1]  Siinkohal peab lootma, et Internet jõuab igasse maailmanurka ja selline võimalus la

  1. Nähtus mis püsib siiani -  Domain Name System  Link pildile Domeeninimedesüsteem võeti kasutusele juba 80ndatel. Kuigi algset versiooni on tublisti täiendatud, siis on ta siiski ka tänapäeval kasutusel. Iga arvuti, mis oli kunagi ühendatud ARPANETi võrku omas "aadressi" ehk numbritejada (IP aadress), mille abil kasutajad said arvutiga ühenduda ja ligi pääseda informatsioonile, mis arvutis oli. Aga aastate möödudes arvutite hulk suurenes ja seega ka aadressite hulk suurenes ning tekkis vajadus paremale süsteemile, kuidas neid aadresseid hallata. [1] 1983. aastal Paul Mockapetris pakkus lahendusena välja Domain Name System lahenduse. Ta pakkus välja, et domeeninimi peaks sisaldama nime ja kategooriat (nt nimi - business ja kategooria company). 1985. aastal loodi ka esimesed 7 kategooriat : .com : "commercial" .org : "organisation" mittetulundusühingutele .net : "network" .int : ."international .edu : "education" .gov : "gov

1990ndad -TamaGotchi Allikas: https://ontheaside.com/culture/the-original-1997-tamagotchi-is-about-to-get-a-re-release/ Olles ise 90ndate laps, siis minu jaoks kõige meeldejäävam kokkupuude tehnoloogiaga sellest ajast oli hetk, kui sain kätte oma esimese Tamagotchi.  Tamagotchi loodi 1996. aastal  Akihiro Yokoi ja  Aki Maita  poolt ja seda on tänaseks päevaks müüdud juba 80 miljonit eksemplari. Selle seadme loomise ajendiks peetakse üht reklaami, kus üks laps oli mures, et ei saa oma lemmiklooma reisile kaasa võtta. [1][2]  Tamagotchi mõte oli üles kasvatada ja hoolitseda oma lemmiklooma eest. Kuna algsel Tamagotchi versioonil paus-nuppu ei eksisteerinud, siis kandsid lapsed seda kaasas koolis ja pidid tegelema sellega ka öösiti. Seda võib pidada üheks esimeseks ülemaailmselt edukaks saanud tehnilise lahendusena, mis suutis luua emotsionaalse sideme inimese ja tehnika vahel. Lapsed said sellega ka oma esimese nägemuse sellest, kuidas tehnoloogia võib nende elu mõjutada - nii nagu siis,