Info- ja võrguühiskond

 Eesti infoühiskonna arengukava

1. Kõige enam realiseerunud visioonipunkt

Koheselt jäi silma punkt e-residentsuse kohta, sest selline võimalus on olemas ja töötab :

• Eesti kui arenenud infoühiskonnaga riigi maine levitamiseks pakub Eesti esimese riigina maailmas virtuaalset residentsust

E-residentsuse võimalus loodi juba 2014. aastal ja tänaseks on e-residente umbes 80 000 174 riigist.

E-residendid on loonud üle 16500 ettevõtte ja toonud Eestile otsest majanduslikku tulu 54 miljonit eurot.

E-Eesti maineuuringus selgus, et e-residentsus on üks tuntuimaid digiteenustest välismaalaste seas.

Kasutatud allikad:

https://e-resident.gov.ee/eesti/statistika/

https://www.eas.ee/e-eesti-maineuuring-eesti-on-digitaalselt-maailma-arenenuim-riik/

2. Kõige vähem realiseerunud visioonipunkt

Kõige vähem realiseerunud punktina jäi peamiselt silma:

• Eesti keel on digitaalses maailmas elus ja arenev. Eesti keele tehnoloogia abil saab kasutada igapäevaseadmeid ja e-teenuseid 

Loomulikult pole eesti keel ainus keel, mida ohustab digitaalne väljasuremine. Järgnevalt välja toodud tabelis [1] näeme, et TOP10 internetikasutajate keeled moodustavad 76.9 % ja ülejäänud keeled 23.1 %. 

Top Ten Languages Used in the Web - March 31, 2020 ( Number of Internet Users by Language )
TOP TEN LANGUAGES IN THE INTERNET	Internet Users by Language	Internet Users % of World (Participation)
English	1,186,451,052	25.9 %
Chinese	888,453,068	19.4 %
Spanish	363,684,593	7.9 %
Arabic	237,418,349	5.2 %
Portuguese	171,750,818	3.7 %
Indonesian / Malaysian	198,029,815	4.3 %
French	151,733,611	3.3 %
Japanese	118,626,672	2.6 %
Russian	116,353,942	2.5 %
German	92,525,427	2.0 %
TOP 10 LANGUAGES	3,525,027,347	76.9 %
Rest of the Languages	1,060,551,371	23.1 %

Samuti on ka digimaailma info enamjaolt suuremates keeltes. Seega on väiksematel keeltel vaja rohkem vaeva näha, et tehnoloogiatega kaasas käia ja oma osatähtsust digimaailmas suurendada. 

Euroopa tasemel on käimas ka projekt "European language equality", mille eesmärk on 2030. aastaks saavutada keelte võrdsus digitaalmaailmas.

Samas on ka digiajastu mõjutanud positiivselt väiksemaid keeli. On saadud luua digitaalseid keeleõppe jms võimalusi, mis aitavad keeltel mitte välja surra. [2]

Ka Eestis on väljatöötamisel soome-ugri tõlkesüsteem, mis suudab tõlkida eesti, soome, võro ja sami keelte vahel. 

[1] https://www.internetworldstats.com/stats7.htm

[2] https://www.europarl.europa.eu/thinktank/en/document.html?reference=EPRS_BRI(2020)652086